Tej zaum tej lus teb uas tej neeg txaus siab hlo ua ib tug neeg Australia ua rau koj ceeb

Raws li tau muaj ib tsab ntawv cej luam tshiab tau qhia ces muaj ntau yam muaj feem ua rau neeg Australia mloog tau tias lawv txaus siab los yog tsis txaus siab heev rau lawv lub teb chaws.

Spectators attend The WugulOra Morning Ceremony at Barangaroo Reserve during Australia Day 2026 celebrations

Australia's "rich cultural history" of its First Nations people are a source of national pride for some Australians. Source: AAP / Dean Lewins

Ntsiab lus tseem ceeb:

  • Tau muaj ib cov kev teeb txheeb nrog tej neeg coob tshaj 30,000 thoob ntiaj teb tias seb yog dab tsi ua rau lawv muaj kev zoo siab heev rau lawv lub teb chaws.
  • Neeg Australia tau qhia tias muaj ntau yam ua rau lawv muaj kev txaus siab heev..

Mloog tau SBS Hmong ntawm no.

Lub caij muaj tej xwm txheej ntuj tsim kev puas tsuaj ces pom tias neeg Australia yog cov neeg uas muaj kev sib pab thiab muaj kev koom npoj heev.

Tsis hais cov kev cia lawv tej vaj tse rau tej neeg tawg ua sab ua sua so, los yog pub zaub mov rau tej neeg txom nyem noj los sis mus pab tej neeg xav tau kev pab cuam, tej no yeej yog tej uas ib txwm pom tom qab muaj tej xwm txheej ntuj tsim kev puas tsuaj dhau mus lawm.

Thiab tej no ces kuj yog tej uas ua rau neeg Australia muaj kev txaus siab heev rau lawv lub teb chaws, raws li tau muaj ib tsab ntawv cej luam tshiab ntawm lub chaw teeb txheeb Pew Research Center hais.

Nyob rau Meskas lub chaw teeb txheeb no ib tsab ntawv cej luam tshiab uas tau mus txheeb ntau yam uas uas rau ib haiv neeg twg muaj txoj kev txaus siab heev rau lawv haiv neeg ntawm ntau cov teb chaws. Lub chaw teeb txheeb no kuj tau mus nug tej neeg thoob ntuj tshaj li 30,000 tus ntawm 25 lub teb chaws tias: "Dab tsi ua rau koj muaj kev txaus siab heev rau koj lub teb chaws?'' thiab cia tej neeg teb thiab tawm tswv yim rau lo lus nug no.

Ua ke no los kuj muaj neeg Australia txog li 1,500 tus kuj tau mus koom cov kev teeb txheeb uas raug coj los sau ua tsab ntawv cej luam no thiab.

A man standing in yellow overalls near a man adding a sandbag to a pile of sandbags and another man removing a sandbag from a wheelbarrow on a street. There is a woman standing just behind them
Cov kev ntaus kev phooj ywg thiab tej neeg cov kev mus sib pab rau tej caij uas muaj tej xwm txheej ntuj tsim kev puas tsuaj yog ib co ua rau neeg Australia muaj kev txaus siab heev rau lawv haiv neeg raws li tsab ntawv cej luam Pew report qhia. Credit: Simon Dallinger

Thiab kuj pom tias neeg Australia no yog cov neeg uas cov neeg uas txaus siab heev rau rau lawv lub teb chaws.

Dua ntawm ntau yam cuam tshuam ntawd ces pom tau tias 25 feem puas ntawm tej neeg Australia uas tau mus koom cov kev teeb txheeb no yeej teb tias vim ''tej neeg'' yog ib co uas rau neeg Australia muaj kev txaus siab heev rau lawv lub teb chaws.

Cov kev ntau phooj ywg, kev sib raug zoo, kev ua siab dawb siab zoo thiab pab lwm tus rau lub caij ntsib teeb meem nyuaj yog tej yam ua rau neeg Australia muaj kev txaus siab heev rau lawv haiv neeg

25 feem pua ntawm tej neeg uas tau koom cov kev teeb txheeb ntawm teb chaws Australia no yeej tau hais tias ''cov kev ntau phooj ywg thiab kev sib raug zoo'' nrog rau lwm tus neeg Australia, thiab lawv cov kev ''pab'' lwm tus rau lub caij raug kev txom nyem, piv txwv li raug tej xwm txheej ntuj tsim kev puas tsuaj (Hav zoov kub hnyiab, dej nyab etc) yog tej uas rau neeg Australia muaj kev txaus siab heev rau lawv haiv neeg.

Tau muaj ib tug poj niam neeg Australia teb tias nws txaus siab heev rau cov kev phooj ywg kev sib pab thiab tej zejzog: "Neeg Australia ces yeej yog cov neeg siab dawb siab zoo, nyiam phooj ywg, ntxeem dhau ntau yam teeb meem nyuaj, thiab tuaj yeem txaus siab hlo pab ib tug twg rau lub caij lwm tus raug teeb meem nyuaj."

Demographer Liz Allen uas yog ib tug ib tug kws paub zoo txog tej pej xeem (cov kev yug, nruam sim, hnoob nyoog, tsiv teb tsaws chaw, thiab cov kev nyob ua lub neej rau ib thaj chaw twg) hais tias cov kev tshawb fawb tau ntawm tsab ntawv cej luam no yog tej yam ua rau muaj kev cia siab thiab zoo siab heev.

Nws tau qhia rau SBS News tias "Neeg Australia hais tias yog tej neeg yog cov ua rau peb muaj zog heev,"

"[Lawv hais tias] yog tej neeg ua rau peb muaj kev txaus siab heev tias peb yog neeg Australia, thiab kuv xav tias tag nrho peb sawv daws yeej zoo siab heev li, txawm tias tej zaum peb tsis sib pom zoo nrog ib tug twg rau txhua tsav yam, los peb yeej sib pab ib tug twg rau lub caij uas ib tug twg raug kev txom nyem.

"Yog tej yam ua rau peb muaj kev cia siab thiab zoo siab heev uas paub tias tej suab nrov tshaj plaws hauv tej social media uas pheej tsis txaus siab rau lub teb chaws no yeej tsis yog tej suab sawv cev tiag rau tej neeg Australia ua lub neej txhua hnub."

People sitting outside the Sydney Opera House in chairs. The Sydney Harbour Bridge is also visible
Cov kev muaj ntau tsav neeg thiab lub tswv yim txhawb nqa ntau yam kab lis kev cai yog ib yam ua rau tej neeg Australia coob heev muaj kev txaus siab heev rau lawv haiv neeg. Source: AAP / Flavio Brancaleone

Tej neeg Australia uas tau mus koom cov kev teeb txheeb no los kuj tau teev txog Australia cov kev pab cuam thiab — hais tsi ntsees rau cov Medicare. Muaj ib tug teb tias: "Cov kev pab cuam kho mob uas siv tau thoob teb chaws no yog cov ua zeeg ib uas kuv muaj kev txaus siab tshaj plaws ntawm teb chaws Australia no."

Tsab ntawv cej luam no kuj tau hais tias tej neeg kuj tau teev txog cov kev tuaj pab txhim kho lub teb chaws no ntau tsav yam, thiab pab kom lub teb chaws thiab ''muaj ntau yam keeb kwm kab lis kev cai'' ntawm Australia tej neeg txum tim thiab, ''Ua ke no los yog lub teb chaws no cov kev zoo siab tos txais tej neeg tsiv tseb tsaws chaw ntawm tag nrho txhua haiv neeg thiab txhua cov kev ntseeg tuaj rau lub teb chaws no."

Bar chart ranking countries by the share who cite "people" as a source of national pride. Japan leads at 41 per cent; Australia is 25 per cent; Kenya is lowest at 6 per cent.
Daim phiaj qhia cov theem ntawm ntau lub teb chaws uas lawv hais tias ''tej neeg'' yog ib co uas rau lawv muaj kev txaus siab heev rau lawv haiv neeg. Japan yog lub teb chaws tau zeeg ib uas tau cov feem pua txog li 41 hos Australia ces tau 25 thiab Kenya ces tau tsawg tshaj plaws txog 6 xwb. Source: SBS

Allen tau hais tias tej xov xwm no yeej tsis qhia txog tej lus tawm tswv yim ntawm tej neeg feem ceeb uas ''chim heev'' rau lub teb chaws no.

Allen tau hais tias "Yeej muaj ib co lus tawm tswv yim uas sawv daws paub zoo heev tias Australia cov kev tswj hwm democracy tuag lawm, los yog tsis tshua muaj zog zuj zus thiab lub teb chaws no ces zoo li tab tom puas tsuaj siv tsis tau hauj lwm lawm, thiab yeej muaj tej neeg los tau tig mus txhawb nqa cov pab nom uas coj nruj tsiv lawm xwb,"

"Tej xov xwm no yeej tsis tham txog tej ntawm ib tug pej xeem uas chim heev li — tab sis tsuas qhia txog ib pawg neeg uas muaj txoj kev koom npoj uas muaj peev xwm qhia txog lawv cov kev zoo siab thiab lawv tej kev txhawj xeeb yam tsis ntshai dab tsi xwb."

Neeg Australia yeej txaus siab heev rau lawv cov kev tswj hwm democracy

Australia cov kev tswj hwm thiab tej laj fai kum xeeb (Politics) los kuj yog ib co ua rau tej neeg Australia muaj kev txaus siab heev rau lawv haiv neeg, rau qhov yeej muaj tej neeg tau mus koom cov kev teeb txheeb no txog li 21 feem pua tau hais li ntawd.

Qhov tseeb tiag ces peb cov kev nom kev tswv yeej yog ib co ntawm peb co tseem ceeb uas tej neeg tau teev txog thaum lawv raug nug tias dab tsi ua rau lawv muaj txoj kev txaus siab heev rau lub teb chaws Australia no.

Tsis tas li ntawd los kuj muaj ib txhiab teev txog Australia cov kev xaiv tsa uas yuam kom sawv daws yuav tsum tau mus xaiv nom (Compulsory Voting System) thiab.

Australia kuj tau cov theem qes dua Sweden, Germany, Canada thiab UK (Askiv) thiab tsuas tau sib npaug tib yam li teb chaws Netherlands xwb yog tham txog cov kev txaus siab rau tej kam teb kam chaw (Political system). Tab sis nyob rau ib lub teb chaws twg ntawm tej teb chaws no, thiab South Korea (Kaus Lim qab teb), ces cov kam teb kam chaw yeej yog ib co tseem ceeb tshaj plaws ntawm peb co uas tej neeg coob heev tau teev txog.

Neeg Australia thiab neeg Spaniards (Spanish) ces yog cov neeg uas lawv muaj txoj kev txaus siab heev rau lawv txoj kev ua lub neej, thiab qhua lawv cov cwj pwm ua lub neej tias ''yog ib co uas ua rau lawv tsis nco txob txhawj'', thiab ''yeej muaj peev xwm ua tau lub neej yam tsis nco txhawj txog teeb meem dab tsi."

"Kuv ... xav tias Australia yog ib lub teb chaws xis nyob thiab yog lub teb chaws zoo tu tub kis,'' raws li ib tug txiv neej neeg Australia hais. Hos muaj ib tug ntxiv hais tias ''Yog ib lub teb chaws ua muaj kev zoo siab heev."

A graph showing sources of national pride
Tej neeg ntawm cov teb chaws twg uas lawv muaj kev txaus siab heev rau lawv cov kam teb kam chaw (cov kev tswj hwm). Credit: Elana Wong/Pew Research Center

Tej neeg uas tau koom cov kev teeb txheeb no yeej tau teev txog hnub Australia Day (Australia hnub haiv) tias yog ib yam ua rau lawv muaj kev txaus siab heev. Tej no los yeej zoo tib yam li tej neeg thoob ntiaj teb cov kev qhia txog lawv cov kev txaus siab heev rau lawv haiv neeg tej kab lis kev cai ib txwm coj thiab.

Txawm li cas los neeg Australia yog cov uas yeej tsis thua muaj kev txaus siab zoo siab rau lawv haiv neeg tej arts thiab culture pes tsawg.

Puas yog tej neeg Australia feem coob yog cov muaj kev txaus siab rau lawv lub teb chaws?

Cov kev teeb txheeb no kuj tau txheeb tau tias 14 feem pua ntawm tej neeg Australia uas tau teb tej lus nug no yeej tsis tshua txaus siab pes tsawg rau lawv lub teb chaws.

Tej neeg uas tsis teev txog tus tsoom fwv pab nom ntawm Australia uas yog pab nom Labor ces yog cov neeg uas hais tias lawv tsis tshua txaus siab rau lawv lub teb chaws. Thiab yeej muaj tej neeg uas tau mus koom cov kev teeb txheeb no txog li 17 feem pua xav li no, piv rau 6 feem pua ntawm tej neeg uas tau teev txog tsoom fwv pab nom uas tab tom tswj hwm no thiaj hais tias lawv tsis txaus siab xwb.

Cov kev tsiv teb tsaws chaw raug teev tias yog ib co laj thawj — uas yeej tau muaj ib tug neeg hnoob nyoog 50 xyoo uas tau koom cov kev teeb txheeb no hais tias: "Zoo li tej cai immigration policy uas tsis tshua zoo no tau ua rau Australia tej kev coj taug ua zoo uas peb tau tsim los tau ntau tiam neeg no zoo li tsuag zuj zus lawm, thiab tej nom tswv yeej ntshai tsis tshua kam ua saib tsis taus cov pab pawg neeg tsawg. Ces tam sim no thiaj yog ib cov kev faib cais ntxub ntxaug lwm tus lawm yog tias tseem txhawb nqa Australia cov kev coj taug ua zoo qub li ib txwm siv."

Allen tau hais tias tej txheeb tau los ntawm tsab ntawv cej luam no tau qhia tias tej zaum yuav muaj ib co cim qhia tias muaj kev siab tawg tswj lawm.

"Hais tsi ntsees rau cov kev tsis tau txais vaj huam sib luag thiab cov tswv yim sib txawv ntau yam uas tsim teeb meem rau peb lub teb chaws. Yog li ntawd yog muaj neeg nug peb tias dab tsi yog tej yuav ua rau muaj teeb meem rau peb lub teb chaws, ces peb yeej hais nyias ib yam."

Tsis tas li ntawd los kuj muaj ntau yam uas neeg Australia teev txog tsawg tshaj plaws tias yog tej ua rau lawv muaj kev txaus siab heev rau haiv neeg no yog: cov kev ntseeg, tub rog, thiab qhov ua rau ceeb loj kawg yog cov kev sib tw.

Mloog tau xov xwm tshiab ntawm SBS Hmongdownload SBS Adio app thiab caum SBS Hmong Facebook page.


11 min read

Published

By Rashida Yosufzai

Presented by Vixay Vue

Source: SBS




Share this with family and friends


Follow SBS Hmong

Download our apps

Listen to our podcasts

Get the latest with our exclusive in-language podcasts on your favourite podcast apps.

Watch on SBS

SBS World News

Take a global view with Australia's most comprehensive world news service

Watch now