Iha nasaun sira ne'ebe mak desenvolve hela ema barak sei hetan difikuldade atu asesu ba bee moos no dala barak tenki lao dok atu hetan deit bee. Maski nune'e bee ne'ebe sira hetan mos dala barak la mos ka hyjiene. Situasaun ida ne'e bele kria moras oi-oin liu-liu ba grupu vulneravel sira hanesan labarik no ema ferik ho katuas sira. Ida ne'e laos deit problema governu nian, maibe mos entidade sira hotu ne'ebe mak servisu hamutuk ho governu inkluido autoridade lokal sira, nasional no mos organizasaun lokal no internasional sira atu azuda oinsa mak populasaun sira bele asesu ba bee moos.
Organizasaun Disaster Aid Australia hanesan oganizasaun karidade Australia nian ida ne'ebé halo parte husi projetu karidade husi Rotary Club Greater Dandenong no Endeavaur Hills no hetan apoiu mos husi Rotary Club Australia nia sira seluk no mos husi individuál sira iha Australia. Iha 2019 fo ona asistensia be'e mos ba nasaun barak inkluido Timor-Leste liu husi programa ida ne'ebe sira bolu "Smart Aid" ka Assistensia Matenek. Liu husi programa ida ne'e sira konsulta ho komunidade iha nasaun sira ne'ebe mak hetan disastre naturais kona ba asistensia saida mak sira presiza, ida ne'e inkluido asistensia ba asesu bee moos. Organizasaun ne'e uza ekipamentu ho naran "Skyhyrant" ne'ebe nia funsiona atu filtru bee ne'ebe mak tama liu husi ekipamentu ne'e antes ema konsumu.

Tuir Sr. Brian Ashworth, hanesan cheve operasaun ba Disaster Aid Australia (DAA) esplika katak, organizasaun ne'e hari'i iha 2010 ho objetivu inisiu atu azuda vitima disaster naturais ne'ebe hetan aftea husi tsunami, rai nakodo no seluk tan. Maibe depois sira hare katak azuda deit problema hirak ne'e la to'o, tanba depois desastre naturais ema barak mak mate tanba konsume bee ne'ebe mak la moos. Maizumenus tinan hitu liubá sira hahú sira-nia programa "Safe Water for Every Child" uza ekipamentu SkyHydrant atu rezolve problema bee ne'ebe kontaminado depois de disaster sira ka bee ne'ebe mak hetan husi montanha ka fatin seluk. Projetu ida ne'e depois hatutan ba rai seluk ne'ebe mak presiza inkluido iha Timor-Leste. To'o ohin loron organizasaun ne'e kompleta ona instalasaun hamutuk 300 iha nasaun barak.
Iha Timor-Leste DAA komesa iha 2019 servisu hamutuk ho Balibo House Trust maibé hetan impaktu atu la'o ba oin tanba COVID. Maibe Iha tinan kotuk sira dezenvolve ona projetu sira, no ajuda ona organizasaun no grupu sira tuir mai ne'e; Projetu Rotary Timor-Leste (RPTLE) ne'ebé servisu ho organizasaun Don Bosco (liu-liu Bro Adriano), Misaun Yooralla, Balibo House Trust, WH WH WASH Konsultor sira no mos eskola AHHA education no mos eskola Canossa iha Dili.

Liga ba instalasaun skyhrant ne'e Sr. Brian hato'o katak eskola Canossa husu kleur ona atu hetan bee moos. Depois de ba hare kondisaun eskola nian no hare ba ema hirak mak presiza bee ne'e, DAA komesa instalasaun Skyhdrant iha eskola Canossa no agora Madre ho estudante sira bele ona asesu ba bee moos sem prezisa nono bee ka sosa husi liur.
Filtru husi Skyhydrant ne'e atu azuda hasai foer no bakteria hodi ema bele konsume ho seguru
Eskola Canossa hanesan eskola privadu Katoliku ida ne'ebe mak tinan-tinan simu alunus barak tebes. Iha tinan ida ne'e ema ne'ebe mak halibur an iha fatin ne'e hamutuk 4000 liu. ida ne'e kompostu husi Madre sira rasik ne'ebe mak hela iha neba, menina collegio sira, estudante husi ensino baziku to'o universidade, no mos manorin nain sira.
Madre Ervina Martins Brito, hanesan Diretora ba IPDE no mos Diretora Jeral ba edukasaun eskola Cannosa nian, hateten katak durante ida ne'e sira koopera ho GOTA atu bele asesu bee moos ba estudante sira hotu. Sira nia kantina koopera ho GOTA semana rua-rua atu bele foti bee husi GOTA hodi sira bele konsume. Madre mos hatutan tan katak
Instalasaun ekipamentu Skyhydrant iha eskola ne'e sei azuda tebes eskola hodi asegura estudante sira konsumu bee moos, segundu atu poupa mos osan ba Madre nio estudante sira atu sosa be'e iha liur. Nia mos dehan katak sei redus mos plastiku ka aqua tanba rasaun iha ona bee moos

Maibe tuir Madre Ervina atu asegura tan katak bee ne'e bele konsumu husi estudante sira hotu, sira nia eskola sei husu Ministeriu Saude atu halo tan teste dala ida tan antes atu uza ba labarik sira hotu. Agora dadaun Madre sira deit mak uza.
Kona ba manutensaun ba ekipamentu ne'e rasik, Sr. Brian haktuir katak sira servisu hamutuk ho eskola Don-Bosco atu hare ida ne'e maibe aumesmo tempu mos sira fahe ona video ba eskola no komunidade sira inkluido ba eskola Canossa atu aprende liu ta n hsi video oinsa atu mantein oinsa no wainhira mak presiza halo ida ne'e. Video ida ne'e esplika iha lian Tetum no tuir Sr. Brian ida ne'e simples tebes.

Implementa ekipamentu hanesan Skyhydrant bele suporta estudante sira nia saude no moris diak en jeral, hamenus prevelenjia husi bee ne'ebe mak sira hemu, enkoraja pratika hyjiene ne'ebe mak diak liu no ikus mai hadia desempho akademiku. Maski asesu ba bee moos iha eskola hanesan eskola Canossa, AHHA education, no mos fatin seluk ne;eb hetan ajuda husi DAA, maibe ema barak iha Timor-Leste no mos nasaun sira seluk seidauk hetan iha opportunidade ne'ebe mak hanesan.
Tuir planu atuál Disaster Aid Australia sei fornese tan ekipmamentu skyhydrant no instalasaun tinan ida dala sanulu iha Timor-Leste husi fundus ne'ebe mak sira halibur hamutuk. Maibe Sr. Brian dehan nia lakohi halo promesa, tanba atu atualiza ida ne'e tenki iha buat tolu; ida tenki iha suporta lokal, rua ema hirak mak sei benefisiu husi skyhydrant ne'e no ikus liu, se deit mak hakarak hetan instalasaun ekipamentu skyhydrant, tenki hatudu komitmentu atu mantein ho diak.
Ba informasaun kompletu kona ba Disaster Aid Australia nia servisu, bele hare iha situs tuir mai ne'e www.disasteraidaustralia.org.au






