Pontu importante hosi istoria ne'e:
- Ema Aboríjene no Ilha Torres Estraitu sira dezeña ona roupa no asesóriu sira durante tinan rihun ba rihun, hodi adapta ba klima no selebra kultura, komunidade no istória sira.
- Dezeñadór Nasaun dahuluk sira hetan reprezentasaun ho orgullu iha mundu tomak.
- Moda Primeira Nasaun sira nian dala barak inklui obra arte sira hosi artista Primeira Nasaun sira ne'ebé hetan kréditu no selu.
- Lori koñesimentu tradisionál nian, dezeñadór Nasaun dahuluk sira lidera kona-ba sustentabilidade.
- Iha ne'ebe mak ita bele hetan moda husi ema Nasaun Dahuluk sira ohin loron?
- Saida mak halo moda ema Nasaun Dahuluk sira diferente?
- Moda ema Nasaun Dahuluk sira sustentavel ka lae?
- Kria dalan kreativu ba ema Nasaun Dahuluk sira
- Hau bele uza moda ka marka aborijine nian?
Molok tempu kolonizasaun, ema Primeira Nasaun sira iha Austrália tomak dezenvolve ona hatais ne'ebé maka adapta ba sira nia klima, ambiente no moris. Saida maka ema hatais bele hatudu sé maka sira, sira mai hosi ne'ebé no oinsá sira pertense.
Dezeñadór barak hosi Primeira Nasaun ne'ebe haree nafatin moda ho maneira ida-ne'e ohin loron, no ida ne'e hanesan buat ida ne'ebé lori istória, kultura no kuidadu ba Nasaun ba moris loroloron nian.

Iha tempu barak nia laran, moda Aboríjene no Ilha Torres Estraitu nian ladún vizivel iha mídia prinsipál sira. Roupa ho estilu osidentál dudu liuhosi misaun sira, eskola sira no polítika sira governu nian, Enkuantu ema Primeira Nasaun sira mantein roupa kulturál moris iha komunidade no serimónia sira nian.
Ida-ne'e komesa muda iha dekade ikus ne'e. Dezeñadór Nasaun dahuluk sira nian agora hetan reprezentasaun ho orgullu iha mundu tomak.
Ita bele haree moda Aboríjene no Ilha Torres Estraitu sira iha eventu nasionál hanesan Semana Moda Austrália nian, iha pista anuál/runaway Primeira Nasaun sira nia Country to Couture no destaka iha kapa revista boot sira hanesan Vogue. Inisiativa sira hanesan First Nations Fashion + Design no ho National Indigenous Fashion Awards ajuda ona kria plataforma ne'ebé vizivel liu no independente ba kriativu ema Primeira Nasaun sira nian.

Dunghutti no Anai ida ne'ebé kriativu, no fundadora hosi komunidade online Aus Indigenous Fashion, Yatu Widders Hunt, hanoin katak reprezentasaun limitadu maka bainhira nia sei ki'ik iha Sydney.
Ha'u mós buka hela dalan atu liga ba ha'u nia identidade rasik no mós ba espresaun kontemporáneu sira hosi identidade Nasaun dahuluk sira nian, no ha'u haree katak moda maka dalan di'ak tebes atu halo ida-ne'e.Yatu Widders Hunt
Modelu Whadjuk Noongar ho fundador Mob iha moda ka Mob in Fashion, Nathan McGuire, hatete katak bainhira nia hahú sai modelu, dala barak nia mesak deit mak ema Aboríjene úniku iha set.
Ohin loron nia haree talentu Primeira Nasaun sira barak tebes iha indústria ne'e.
Nia hatete "Ne'e kona-ba oinsa ema bele haree ita-nia ema no ita-nia beleza ne'ebé hetan apresiasaun iha nasaun. No ita hatene, ida-ne'e tuir loloos tenke akontese".

Label barak husi ema Primeira Nasaun barak deskreve sira-nia an hanesan orientadu ba istória ka liga ba Nasaun. Iha ne'e, 'Nasaun' refere ba rai, bee, lalehan, komunidade no kultura.
Dezeñu sira dalabarak liga ba fatin espesífiku sira, lian sira ka tema kulturál sira.
Estampa sira mai hosi obra arte sira hosi artista Nasaun dahuluk sira ne'ebé hetan kréditu no selu. Marka barak mós serbisu neineik, hodi lansa kolesaun ki'ik sira ne'ebé suporta sustentabilidade no kualidade.
Liandra Gaykamangu, diretora aYolŋucreative no fundadora hosi marka roupa resort nian Liandra, hatete katak nia marka harii atu fahe kultura ho maneira nakloke no konvida.
Ami sempre defende kór, kultura no ksolok... uza duni moda hanesan konvite nakloke ba ema seluk ne'ebé hale'u ami nia komunidade atu bele envolve no selebra diversidade identidade no nuansa kulturál Austrália nian liuhosi marka.Liandra Gaykamangu
Husi inísiu, kada kolesaun ninian lori istória ida. Moda no padraun iha vestidu ka kamizola ida laos atu divertidu de't, maibe ida-ne'e bele sai mos hanesan inísiu konversa nian kona-ba kultura, istória ka komunidade.
Dezeñadór barak hosi Nasaun dahuluk sira haree sira nia serbisu hanesan parte ida hosi relasaun tuan liu ho rai no rekursu sira. Prátika sira hanesan hatais ropa tradisionál nian bazeia deit uza saida maka presiza, respeita animál no ai-horis sira no komprende estasaun sira. Marka modernu sira adapta hela hanoin ne'e ba sistema moda ohin loron nian.
Yatufiar katak koñesimentu Nasaun dahuluk sira nian krusiál ba indústria sira ne'ebé koko atu hatán ba mudansa klimátika no estragu ambientál. Nia nota katak "Dezeñadór sira hosi Nasaun Dahuluk sira lidera dalan hodi kria negósiu sira ho lukru iha maneira sira ne'ebé maka hanoin ka liga kona-ba Nasaun sira".
Ba konsumidór sira, ida-ne'e bele signifika hili roupa sira ne'ebé suporta kultura no maneira sira ne'ebé kuidadu liu, ba tempu naruk.

Estudio no marka barak hosi ema Aboríjene no ilha Torres Estraitu nian barak mak kria dalan sira ba serbisu selu iha ekosistema moda tomak.
Liandra uza nia marka hodi liga komunidade remota no rejionál sira ho oportunidade iha nivel indústria nian. Liuhusi projetu no parseria, nia label ajuda ona kriativu emerjente sira hetan esperiénsia no hafoin ne'e hakat ba sira nia kareira rasik: "Ami iha ona modelu sira ne'ebé asina ho ajénsia australianu sira ne'ebé di'ak liu, la'o iha pista internasionál sira, halo rezerva ba kampaña inkrível sira no kria sira nia independénsia ekonómika rasik."
Iha nivel nasionál, Yatunota hatete katak negósiu sira Nasaun dahuluk nian sira sai ona parte boot ida hosi ekonomia ne'ebé tenke hetan apoiu.
"Ami iha setór negósiu Primeira Nasaun nian ne'ebé buras no buras tebes, ami iha dezeñadór no artista sira ne'ebé serbisu iha nasaun tomak, inklui iha área remota, nune'e ema mós apoia negósiu Primeira Nasaun nian hodi sosa moda Primeira Nasaun nian."
Karik susar atu hatene oinsá atu envolve ho moda Nasaun dahuluk sira nian ho maneira ida ne'ebé respeitu.Tuir mai izemplu simple.
Marka barak hosi ema Primeira Nasaun sira hateten ho klaru katak bainhira dezeñu sira 'amigável ba aliadu sira', signifika katak ema hotu bele uza sira nia ropa ka moda.
Sasan balu, normalmente ba serimónia ka papél kulturál espesiál, ba de'it ema Aboríjene no ema Illa Torres Estreitu nian. Hirak-ne'e dalabarak marka ho klaru iha online ka iha tag sira.
Marka barak fahe informasaun online ka iha ema kona-ba artista, komunidade no istória iha dezeñu nia kotuk.
Yatu esplika " Ha'u hanoin katak maioria hosi dezeñadór Nasaun dahuluk nian kria obra ne'ebé asesivel ba ema hotu, nune'e la'ós de'it ema Indíjena sira.No ha'u hanoin ida-ne'e emosionante tanba konta istória hosi Primeira Nasaun sira maka sentrál ba identidade Austrália nian no ha'u hatene katak ami nia kultura maka jenerozu no diak tebes, no ami hadomi no hakarak ema atu sente orgullu ho ida-ne'e."

Nathan haree moda hanesan dalan modernu no di'ak ba migrante foun sira atu liga ho komunidade Nasaun dahuluk sira. Sosa hosi ropa marka ema Nasaun Dahuluk nian, bá iha espetákulu pista nian ka tuir dezeñadór sira iha mídia sosiál bele sai pontu entrada ida.
"Hanesan estensaun ida ba saida maka sei sai parte ida hosi kultura Austrália nian, ida-ne'e maka dalan di'ak tebes atu envolve ho ami nia komunidade."
Moda Nasaun dahuluk sira nian bele oferese dalan ida atu harii respeitu no ligasaun liuhosi buat ruma ne'ebé simples hanesan roupa.
Subscribe to or follow the Australia Explained podcast for more valuable information and tips about settling into your new life in Australia.
Do you have any questions or topic ideas? Email australiaexplained@sbs.com.au






