Envoida Klimátiku Pasífiku sira sei esforsu atu hasa'e prioridade rejionál sira ba nivel global iha COP31.
Tinan-tinan, nasaun sira ne'ebé parte hosi Konvensaun Kuadru Nasoins Unidas kona-ba Mudansa Klimátika halibur hamutuk iha Konferénsia Partidu sira, ne'ebé konhesidu ho naran COP, atu negosia resposta global ba mudansa klimátika.
Prosesu ne'e produz ona akordu internasionál importante sira, inklui Akordu Paris iha COP21 iha tinan 2015. Liuhusi akordu ne'e, nasaun sira kompromete atu mantein aumentu temperatura média global iha nivel di'ak liu husi 2°C kompara ho nivel antes industrializasaun, enkuantu sira kontinua esforsu atu limita aumentu ne'e ba 1.5°C.
Iha fulan Novembru ne'e, nasaun sira iha mundu sei halibur iha Türkiye ba COP31, ho Austrália atu serve nu'udar Prezidente Negosiasaun liuhusi parseria COP31 entre Türkiye no Austrália.
Ba nasaun-ilha Pasífiku sira, negosiasaun sira ne'e la'ós de'it kona-ba akordu internasionál. Mudansa klimátika afeta ona komunidade sira iha rejiaun tomak, ho aumentu nivel tasi ameasa uma no infraestrutura, no aumenta presaun ba seguransa ai-han no bee.
Envoi Klimátiku Pasífiku na'in tolu hetan nomeasaun atu lori prioridade rejiaun nian ba COP31, ho fokus ba mantein objetivu temperatura 1.5°C nafatin bele atinji, hadi'a asesu ba finansiamentu klimátiku, no tau tasi iha sentru asaun klimátika global.
Buat ne'ebé ita falta mak vontade polítika.Kristina Eonemto Stege
Iha COP31, Envoi Pasífiku ba Oseania, Sra. Kristina Eonemto Stege, hosi Ilhas Marshall, sei lidera esforsu rejionál atu asegura katak objetivu ne'e nafatin bele atinji.
"Dalan ida deit atu ita bele atinji ida-ne'e mak hakotu dependénsia ne'ebé ita iha agora ba kombustível fóssil, ne'ebé mak hamosu krize ita enfrenta agora.
Alvu 1.5°C sai hela iha presaun boot liután, ho ema balun argumenta katak ida-ne'e la realistiku ka difísil liu atu atinji.
Maibé, Sra. Stege rejeita hanoin ne'e.
"Siénsia hatudu mai ita katak dalan sira ba ida-ne'e eziste. Ita iha ona teknolojia; ita iha ona rekursu. Buat ne'ebé ita falta mak vontade polítika".
Ba Sra. Stege, ultrapasa 1.5°C la signifika katak mundu tenke abandona alvu ne'e.
“Ita mos tenke hanoin katak kada frazaun grau ida iha importánsia. Tanba ne'e, ultrapasa limite 1.5°C la signifika katak ita tenke abandona limite ne'e, tanba ita mos hatene hosi siénsia katak ita bele tun fali.”
Maibé, mantein temperatura iha limite 1.5°C mak de'it ida hosi prioridade Pasífiku sira iha COP31.
Kada frazaun grau iha importánsia.Kristina Eonemto Stege
Papua-Nova-Guiné mak rai ba Sr. Ruel Yamuna – Envoi Pasífiku COP31 ba Asesu ba Finansiamentu Klimátiku.
“Iha ikus, hau nia servisu mak ajuda asegura katak finansiamentu klimátiku bele servisu di'ak liután ba Pasífiku.”Sr. Yamuna dehan katak fokus la bele de'it ba anunsia kompromisu finanseiru foun sira. Maibé, tenke asegura katak finansiamentu klimátiku to'o duni ba komunidade sira no fó iha maneira ne'ebé funsiona di'ak ba nasaun Pasífiku sira.
“Desafiu ida tan mak asegura katak adaptasaun simu atensaun iha nivel hanesan ho mitigasaun. Ba Pasífiku, adaptasaun la'ós opsionál. Ida-ne'e nesesidade ezistensiál.”Sr. Yamuna mos hakarak apoiu boot liután ba solusaun no inisiativa klimátika ne'ebé lidera hosi Pasífiku rasik.
“Abordajen kolaborativu ne'e mak iha sentru parseria Pasífiku COP31 no papel ne'ebé planeadu ba Pasífiku no Voice.”
Ba Pasífiku, adaptasaun la'ós opsionál. Ida-ne'e nesesidade fundamental ba sobrevivénsia.Ruel Yamuna
Envoi Pasífiku datoluk sei konsentra ba asuntu ida ne'ebé fundamental ba identidade no sobrevivénsia rejiaun nian: tasi.
Hon. Inia B Seruiratu hosi Fiji mak Envoi Pasífiku ba Tasi. Nia dehan katak relasaun Pasífiku ho tasi fó autoridade únika ba rejiaun ne'e iha diskusaun global kona-ba saúde tasi nian.
“Pasífiku mak lider global iha asuntu tasi nian tanba tasi define ami. Iha termu solusaun klimátika, la bele iha solusaun klimátika ne'ebé susesu se la iha tasi.”Tasi no ekosistema tasi nian iha papel importante iha regulasaun klima, maibé sira hasoru presaun ne'ebé aumenta hela.
Ba nasaun Pasífiku sira, impaktu mudansa klimátika nian haree ona iha sira-nia komunidade tasi-ibun.
“Aumentu nivel tasi ameasa ami iha maneira barak. Ameasa ami-nia komunidade sira, ameasa ami-nia infraestrutura, ami-nia bee moos, no seguransa ai-han. Efeitu iha longu prazu mak kapasidade nasaun tomak atu nafatin hela no moris. Iha Fiji, ami reloka komunidade tasi-ibun sira, no ida-ne'e mai ho kustu.”Impaktu sira ne'e mos hamosu pergunta kona-ba deslocamentu no migrasaun.
Tratadu Falepili Union fó dalan ba ema sira ne'ebé hili hosi Tuvalu atu hela iha Austrália, maibé Sr. Seruiratu dehan katak asuntu luan liután mak saida mudansa klimátika bele signifika ba futuru nasaun-ilha Pasífiku sira.
“Asuntu kona-ba deslocamentu internu no migrasaun forsadu importante tebes. Ida-ne'e ameasa vida no meius moris ema sira nian, inklui estadu no soberania hosi nasaun-ilha Pasífiku ki'ik sira.”Pasífiku sei simu reuniaun pre-COP31 iha Fiji no Tuvalu, molok negosiasaun prinsipál sira hala'o iha Antalya, Türkiye.
Envoi na'in tolu sei uza plataforma ne'e atu promove asaun klimátika ne'ebé forte liután, asesu di'ak liután ba finansiamentu, no rekonesimentu boot liután ba papel Pasífiku nian iha protesaun tasi.
Ba Pasífiku, COP31 la'ós de'it reuniaun internasionál ida tan. Rejiaun ne'e moris ona ho konsekuénsia hosi klima ne'ebé muda hela. Envoi sira hakarak resposta global ba mudansa klimátika refleta realidade ne'ebé rejiaun ne'e enfrenta ona.






